Uuendatud: 14.12.2020

Koostamisel on uus Eesti imetajate levikuatlas, milles antakse aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis.

VAATA aktiivselt uuenevat KAARDILUGU imetajate atlase kohta SIIT

Eelmisest terviklikust imetajate leviku andmestiku koondamisest ja kogumisest on möödunud juba rohkem kui 20 aastat. Sellesse ajavahemikku on jäänud suured muutused maakasutuses (valglinnastumine, intensiivsest metsamajandusest tulenevad muudatused metsade struktuuris jne), mis on kaasa toonud ka paljude imetajaliikide elupaikade muutused. Samuti on viimastel aastakümnetel Eestis suudetud tuvastada, või on siia elama asunud, mitmeid uusi imetajaliike (nt šaakal, väike-vesimutt) ning kasutusele võetud uusi viise imetajate leviku uurimises (raadiotelemeetria, rajakaamerad jne).

Imetajate leviku täpsustamiseks kogutakse kokku ning töötatakse läbi paarikümne aasta Eesti imetajate levikut puudutavad andmed. Liikidele või liigirühmadele, kelle kohta andmed on puudulikud, tellitakse inventuurid levikuandmete täpsustamiseks. Kogu teave muudetakse kättesaadavaks kõigile asjast huvitatutele ning kasutatavaks eluslooduse kaitse planeerimisel. Võrreldes viimaste uuemaid levikuandmeid juba olemasolevatega on võimalik näha muutusi imetajate levikus, mis omakorda on indikaatoriks paljudele suurematele keskkonnamuutustele, nt kliimamuutustele.

Ühtse metoodika alusel koostatud kõiki imetajaliike käsitlev leviku ülevaade on aluseks nii liikide seisundi hindamisele (Punased nimestikud), rahvusvaheliste aruannete (kaitsealuste liikide ja võõrliikide direktiiviaruanne) koostamisele kui ka looduses toimuvate muutuste jälgimiseks pikemas ajaskaalas. Üheks oluliseks väljundiks on uus Euroopa imetajate atlas (2024), mille koostamiseks Eesti oma andmed edastab.

Šaakali infoleht ja levikukaart esimeses Euroopa imetajate atlases (1999) kui liik ei olnud veel Eestisse levinud.

Löö kaasa!
Imetajate levikukaartide koostamisel kasutatakse ka Loodusvaatluste andmebaasi sisestatud vaatlusi. Atlase koostamisse saab panustada registreerides oma kohtumised imetajatega ning tähelepanekud nende tegevusjälgede kohta SIIN või kasutades LVA nutirakendust.

Šaakal Pärnumaal rajakaameras Autor: Kristina Soo (vaatlus LVA-s)

Uue imetajate atlase projekti koordineerib 2019. aastal Keskkonnaagentuur.

Lisainfo:
triin.edovald@envir.ee

LISALUGEMIST

2020 a märtsikuu Eesti Loodusest saab lugeda täpsemalt Eesti imetajate fauna muutustest viimase 70 aasta jooksul. Ülevaate uutest liikidest ning tõenäoliselt meilt kadunud liikidest annavad Uudo Timm ja Tiit Maran. Praegu tasuta loetav veebis